Diskussioon intellektuaalse omandi õppe teemal
Eesti mees Leo Siemann saab materdada initsiatiivi eest, et on viitsinud natuke proovida midagi meie haridusmaastikul parandada. Postimees Online lehel avaldatud artiklis "Leiutaja tahab Eesti koolidesse intellektuaalse omandi õpet" on toodud lühidalt ettepanekud, mis Leo on teinud Haridus- ja Teadusministeeriumile seoses noorte kurssi viimisega intellektuaalomandi põhiküsimustega. Kahjuks pole kirja sisu täpsemalt toodud, samuti pole veel ka HTM vastust ning artiklis toodud kommentaaridki üsna pealiskaudsed. HTM kommentaaridest paistab, et ega neist ettepanekutest vist väga huvitatud ei olda.
Päeva jooksul postitatud enam kui 50 lugejate kommentaari artiklile näitavad aga selgelt, kui palju üldiselt intellektuaalsest omandist teatakse. Kui kuskil räägitakse intellektuaalsest omandist, siis kaldub jutt kohe patentidele. Vähemal määral jookevad teemast läbi ehk ka kaubamärgid, disainid vm.
Artikli kommentaaridest jookseb läbi palju (üld)levinud eksiarvamusi, et patendid on paha-paha, ideele saab patendi võtta igaüks ja siis ei või mitte keegi mitte kuskil seda ideed kasutada, patendid on ainult suurkorporatsioonide huvides, kui millegi kaitsmisest on juttu, siis ega nagu peale patenteerimise midagi muud justkui poleks, jne. Ja üleüldse sellist õpet, vahet pole, kas siis eraldi aine või lühikursusena, pole kindlasti vaja, sest see on üks jura, mida tegelikult kellelgi vaja pole. 
Jah, ehk tõesti paljudel ei olegi neid teadmisi vaja. Aga vaja ei ole neid seni, kui sinu suure töö ja vaevaga loodu on kellegi poolt pihta pandud.
Misasi see intellektuaalomand siis õieti on?
Kõige lihtsamalt öeldes inimese õigused oma loometöö tulemustele ehk idee teostusele. Õigusi erinevatele teostustele reguleerivad erinevad seadused. Õiguste kasutamine ei ole kohustuslik. Iga üks võib midagi valmis teha ja kui soovib, siis selle mitte millegi eest teistele vabalt kasutada anda. Kui aga sellist soovi ei ole, siis huvide kaitseks on loodud hulk erinevaid seadusi.
Kuni keegi ei ole sinu loodud tekste enda nime all avaldanud ei ole see probleem. Kui keegi aga õppematerjalide, esitluste, raamatute vms autori loata neid tekste kuskil kasutab, siis hakkab autor mõtlema, et kuidas saaks seda takistada või keelata. Sama käib ka muusika-, kunsti-, foto- jt teoste kohta. On üsna tavapärane, kui internetist virutatakse teiste kodulehekülgedelt nii forosid kui tekste ja pannakse neid loata ja viideteta oma blogisse, kodulehele.
Kui programmeerija teeb valmis mingi tarkvaralahenduse ja keegi teine hakkab seda oma ärihuvides loata kasutama, siis jällegi ei meeldi see autorile.
Kui ettevõte investeerib hulga ressursse tootearendusse ja töötab välja mingi näiteks uue seadme või selle täiendused ning konkurent hakkab seda kopeerima ja äritsema sellega samas turu-piirkonnas, siis ei meeldi see lahenduse välja töötanud ettevõttele.
Kui ettevõtte toode või teenus osutub edukaks ning selle nimi kasutajate seas tuntuks ja keegi hakkab sama kaubamärki kasutama (kas siis samasuguste toodete/teenuste pakkumisel või domeeni nimes näiteks), siis ka see ei meeldi ettevõttele.
Kui disainer on loonud mingi huvitava väliskuju lahenduse ja keegi hakkab seda loata kasutama, siis ei meeldi see disainerile.
Näiteid võib tuua igalt elualalt. Iga inimene loob oma elu jooksul midagi. Ja see midagi tekib mingisuguste investeeringute (raha, aeg, teadmised-oskused) tulemusel. Seega me kõik puutume iga päev kokku intellektuaalomandiga.
Kuigi ma ei ole Leo saadetud kirja näinud ega tea selle sisu, siis ma usun, et ettepanekute mõte oli pigem midagi sellist, et lisaks loovuse õppele ja arendamisele tuleks vähehaaval rääkida ka sellest, kuidas intellektuaalomand jaguneb; milliseid intellektuaalomandi objekte (loometöö tulemusi) ja kuidas kaitsta saab, kui selleks peaks vajadus tekkima; millal ja millistel tingimustel võib kasutada teiste inimeste loometöö tulemusi enda huvides; kuidas ja mida teha, kui sinu õigusi on rikutud; kuidas ise teiste õigusi mitte rikkuda, mida ja kuidas selle vältimiseks teha, jne jms.
Milliseid arvamusi veel on?
Tags: intellektuaalomandi õpe
You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.
7 Responses to “Diskussioon intellektuaalse omandi õppe teemal”.
See on nagu usundiõpetusega – kuni sellest hoitakse eemale nii n.n. autorikaitsjad, patendiametnikud ja teised kelle äri selle imaginaarse omandi seadustesse raiutusel põhineb, pole probleemi. Reaalsuses kardan, et selline õppekava toob kaasa ajupesu, nagu “intelektuaal”omand oleks midagi väga reaalse omandi moodi.
Meenub patendinduse aluste loeng ülikoolis, milles põhikohaga patendibüroos töötav lektor püüdis panna üliõpilasi järele kordama ingliskeelset vormelit “Intellectual property rights” – koomilin kas pole. Loomulikult ei käsitletud selles loengus aluseid s.o. kuidas me sellise süsteemini jõudsime.
Muuseas, minumeelest ei olnud seal postimehes mingit liigset materdamist – pigem mõistlik skepsis näiteks:
inseneR
14.02.2010 12:16
ja sama kommenteerija teised postitused
Thanx Mikk ! Ma näen et sa oled omast taskust 25eeku kulutanud, et seda olulist teemat Blog.tr vahendusel edastada. Jõudsin sinu artiklini seekord Google.ee – Blog.tr.ee – ipestonia.eu just täna varahommikul ! Paistab , et meil on vaja välja töötada Eestile omane ja sobilik lahendus. Ega sellest lääne kogemusest meil veel päriselt aru ei saada. Mitmed leiavad , et milleks üldse omand ja selle kaitse ? Kõik kuulub ju rahvale ! Elame aga demokraaatlikus riigis, mis peaks arvestama lääne ja EU standardeid , sealhulgas IO seadusi. Kes aga omandiõigusi ei soovi arvestada võib ju vabalt Venemaale sõita. Kuid isegi seal on juba võrdsematest võrdsematel eraomand ja mitte just pisuke vaid juba nõnda suur, et jaksab isegi Inglismaal jalgpalliklubi osta …
Madis, vabandused! Kommentaar oli kuidagi spammi hulka sattunud.
Mulle tundus, et seal ei olnud mõeldud terviklikku õppekava, vaid pigem mõningaid tutvustavaid loenguid.
Jah, kommentaare artiklile oli erinevaid. Aga enamus paraku neist näitab selgelt, palju ja mida tegelikult teatakse-arvatakse intellektuaalomandist. Igal mündil on kaks külge. Seni kuni endal pole probleeme tekkinud, ei osata seda teist külge näha. Kui ettevõtte äri on rajatud enda poolt väljatöötatud tootele ja suund välisturgudele, siis tuleb paratamatult mõelda ka sellele, kuidas kaitsta enda õigusi ja kuidas mitte rikkuda teiste õigusi. Olgu siis tegemist toodet tutvustava veebilehega, partneritevaheliste lepingutega, investorite leidmisega vms.
Leo, vat selle 25 eegu kohta ei tea ma küll midagi
Blogi rss jookseb Blog.tr kataloogi küll, aga rohkemat ei ole ma seal teinud midagi.
Sellel teemal on ilmselt kõige kaugemale jõudnud Ameerika Kaubanduskoda Eestis, õigemini selle Intellektuaalomandi Kaitse Komitee, kuhu kuuluvad erinevad eksperdid sellest valdkonnast. Välja on töötatud täiendused 2010. aastal rakenduvale üldhariduskoolide õppekavale (s.o. 1-12 klass), mis on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) õppekavade töörühma poolt tänaseks päevaks ka õppekavasse sisse viidud. Tänu tehtud täiendustele pööratakse uues õppekavas rohkem tähelepanu intellektuaalomandi väärtustamisele, autoriõiguste kaitsemisele ning julgustatakse ka noori endid loovtööle. Kuna intellektuaalomand on tegelikult seotud absoluutselt kõigi eluvaldkondadega, siis ei olnud eesmärgiks luua uut eraldi õppeainet, vaid tuua IO-d puudutavad elulised näited välja läbi olemasolevate klassikaliste õppeainete (kirjandus, emakeel, ajalugu, muusika, kunst jt), eriti suurt rõhku aga pannakse intellektuaalomandiõpetusele loomulikult ühiskonnaõpetuse tundides (6. klassis ja keskkooliosas), kus puudutatakse spetsiifilisemaid teemasid ja käsitletakse kogu temaatikat üksikasjalikumalt.
Avaldatud on ka õppematerjale: Soome IO spetsialisti Lauri Kaira lihtne ja hea algtasemel ülevaate andev raamat “Põhiteadmisi autoriõigustest. Autoriõigus kaitseb loomingulist tööd.” ja World Intellectual Property Organizationi (WIPO) raamat “Õpi minevikust, loo tulevikku – kunst ja autoriõigus”.
Jälle kommentaar jäänud kuhugile stoppama. Vabandused.
AmCham IP seminaridega olen üldiselt kursis, aga see õppekava täiendus on küll huvitav. Tänud viite eest! Uurin natuke tausta.
Oluline on kogu selle intellektuaalomandi õpetamise juures, et ei keskendutaks jällegi ainult autoriõigusel. Neid spetsialiste on meil tõesti küllaga, sest see on seeme juristidele. Ära on unustatud tegelikult loovuse õpetamine ning leiutistest, kaubamärkidest räägitakse tavaliselt kuivalt seaduse tasemel. Oma kogemusest võin öelda, et vaja on praktilise lähenemisega õpetust. Aga eks me püüame seda asja vaikselt parandada.
Leave a comment.