IPEstonia – Intellektuaalomandist Eestis ja mujal!

Eelmise aasta lõpus kaitstud doktoritöös uuris Aleksei Kelli intellektuaalse omandi (IO) ja innovatsiooni omavahelisi seoseid. Autor uuris võimalusi innovatsiooni edendamiseks läbi IO süsteemi täiustamise. Autori loal toon siin ära töö lühiülevaate. Täies mahus on doktoritöö kätte saadav siin: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14423

Doktoritöö keskseks ideeks on IO õigusliku ja majandusliku külje integreerimine. Põhihüpoteesi kohaselt on kaasaegse IO süsteemi üheks põhiliseks eesmärgiks innovatsiooni edendamine, mis eeldab võimalust kasutada teadmust, mis kuulub teistele isikutele. Kelli analüüsib IO ja innovatsiooni vahelisi seoseid neljast aspektist: innovatsiooni edendamine lähtuvalt IO alastest õigusaktidest, majandusliku ja õigusliku komponendi ühendamisest, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustest ja ettevõtliku ülikooli kontseptsioonist.

Innovatsiooni edendamine kui eesmärk ei pea kajastuma üksnes erinevates strateegiates, vaid ka IO süsteemi aluseks olevates õigusaktides.
-       Eesti autoriõiguse seaduses on liiga palju autori isiklikke õigusi, mis raskendab teose kommertsialiseerimist. Teose kommertsialiseerimise tagamiseks tuleb seaduses selgesõnaliselt sätestada, et isiklikud õigused on litsentseeritavad.
-       Patendi taotlemise õiguse üleandmisel peab eksisteerima võimalus, mille kohaselt leiutaja loovutab ka nõudeõigused kasumile, mida ettevõtja saab leiutise kommertsialiseerimisest.
-       IO piirangud on oluliseks elemendiks IO süsteemis. IO süsteem on pidevalt muutuv ja süsteemi arengu tulemusena on hakanud erinevad IO režiimid kattuma. On oluline, et IO piirangud on küllalt üldise iseloomuga, et tehnoloogia areng neid kasutuks ei muudaks ning need on kohaldatavad ka IO režiimide kattuvuse korral.

IO süsteemi edukas kasutamine eeldab majandusliku (IO kui vara) ja õigusliku (IO kui õigused) komponendi ühendamist.
-       Keskendumine üksnes IO õiguslikule aspektile võib tuua kaasa formaalsete eesmärkide seadmise. Strateegiadokumentides seatud eesmärgist patentide arv elanikkonna kohta on olulisem nendes sisalduvale teadmusele kõige tulusama kasutusviisi leidmine.
-       Õiguspraktikas, kohtulahendites, õigusteoorias ei pöörata piisavat tähelepanu sellele majanduslikule väärtusele, mille pinnal need õigused tekivad ja mille kasutamist nad tegelikult on seatud tagama. Majandusteaduses ja praktikas küllaltki juurdunud teadmuse käsitlemine äriühingu strateegilise varana võib jällegi viia IO majandusliku külje ületähtsustamiseni ning IO õigusliku külje tähelepanuta jätmiseni.
-       Selleks, et integreeritud lähenemine IO’le saaks soodustada innovatsiooni, tuleb Kelli arvates astuda järgmisi samme.
1. Riik peab tegema suuremaid pingutusi IO-alase teadlikkuse tõstmiseks. Õigus- ja majanduspraktika analüüsi pinnalt järeldab autor, et IO olemusest ning põhiinstrumentidest ei saa Eesti ettevõtjad tihti aru.
2. Ettevõtjate teadlikkuse tõstmisel peab käsitlema lisaks IO õiguslikele aspektidele ka majanduslikke aspekte nagu IO juhtimine, IO audit, ettevõtte IO strateegia ja IO väärtuse määramine.
3. IO kaitsevahendid tuleb valida tuginedes majanduslikule analüüsile teadmuse väärtuse ja kasutusvõimaluste kohta.
4. IO majandusliku ja õigusliku külje integreeritud käsitlusele rajatud IO üldkursus tuleb lülitada ülikoolide kõigi teaduskondade õppekavadesse.
-       IO õigusliku regulatsiooni väljatöötamine peab suuremas ulatuses tuginema majanduslikule analüüsile. Eestis olemas olev üldine ekspertiis IO majandusliku ja õigusliku käsitluse alal on väikesearvuline ja veel alles omandamas IO integreeritud käsitlust kui meetodit. Eesti peab nii ruttu kui võimalik ette valmistama oma rahvuslikud eksperdid IO erivaldkondades, mis on riikliku tähtsusega ülesanne.

Eesti IO regulatsioon ei arvesta asjaoluga, et enamik Eesti ettevõtjaid on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE).
-       Tuleb välja töötada ettevõtjate IO-alase võimekuse arendamise tegevuskava. Selleks, et VKE-d saaksid osaleda avatud innovatsioonis peavad nad olema suutelised oma teadmust juhtima (kaitsma IO-na, tegema tehinguid IO-ga, astuma samme oma õiguste kaitseks nende rikkumise korral).
-       Selleks, et VKE saaks oma teadmust juhtida, peab riiklik IO regulatsioon olema selge, arusaadav ning ka selgitav. See tähendab, et ettevõtja peab saama oma probleemile lahenduse seaduse teksti pinnalt ilma, et oleks vaja ulatuslikult tunda IO teooriat.
-       Puudub õigusteoreetiline põhjendus reguleerida töösuhtes loodud IO kuuluvuse küsimusi erinevalt autoriõiguses, autoriõigusega kaasnevates õigustes, tööstusdisainiõiguses või patendiõiguses. Eesmärk edendada innovatsiooni peab olema kontseptuaalseks aluseks ka töösuhtes loodud IO omandi kuuluvuse otsustamisel.
-       Erinevate IO režiimide ebakõlade ületamiseks tuleb selgelt sätestada, et õigus tööülesannete käigus loodud IO’le kuulub tööandjale. Selline lähenemine võimaldab ettevõtjal keskenduda IO ärieesmärkidel kasutamisele ning seeläbi väärtuse loomisele.
-       Töötaja motiveerimine peab jääma töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe reguleerida. Eesti autoriõiguse seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt autori varalised õigused teosele lähevad üle tööandjale. Probleemiks on, et seaduse alusel lähevad üle üksnes varalised õigused, ja vaid need, mis on otseselt seotud töötaja töökohustustega. Autoriõiguse seadust tuleks muuta viisil, et tööandja peab saama seadusel põhineva õiguse teostada ka autori isiklikke õiguste ulatuses, mis on vajalik teose kasutamiseks.
-       Enamiku Eesti VKE-de jaoks on kasulik mudel ja ärisaladuse kaitse sobivam mehhanism oma teadmuse kaitsmiseks. Enamikul Eesti ettevõtjatest puudub käesoleval ajal võimekus efektiivseks IO juhtimiseks. Tuleks analüüsida Eesti kasulike mudelite süsteemi ning töötada selle pinnalt välja riiklikud meetmed, mis edendaksid kasulike mudelite süsteemi laialdast kasutamist. Selliste meetmete hulka kuuluksid seadusandluse täiendamine, finantsiline tugi, nõustamine, teadlikkuse tõstmine.
-    Eesti VKE-dele sobivate alternatiivsete teadmuse kaitse viiside uurimisel leiab Kelli järgmist.
1. Ärisaladuse kaitse omab suurt tähtsust innovatsiooni edendamise seisukohalt.
2. See on oluline instrument, mis sobib VKE-dele.
3. Eesti ettevõtjatel puudub reeglina võimekus oma ärisaladuste juhtimiseks, mistõttu on ärisaladuse kaitse kohati ebaefektiivne.
4. Võttes arvesse ärisaladuse kaitse tähtsust Eesti ettevõtjatele on vajalik kehtiva ärisaladuse regulatsiooni õiguslik ja majanduslik analüüs. See analüüs peab hõlmama ärisaladuse regulatsiooni mõju kaitse efektiivsusele, teadmuse levimisele, töötajate mobiilsusele, ettevõtlusvabadusele.
5. Sarnaselt teistele IO instrumentidele peab ka ärisaladuse kaitse kontseptuaalseks aluseks olema eesmärk edendada innovatsiooni. Ärisaladuse regulatsioon peab olema detailsem. Näiteks peaks olema reguleeritud ka ärisaladuse kuuluvus, kui selleni on jõutud lepingulise kohustuse või töökohustuste täitmisel.

Ettevõtliku ülikooli kontseptsiooni ülevõtmine ei tähenda, et traditsiooniline ülikool peab muutuma ettevõtjaks. IO kaitsmine ja kommertsialiseerimine on ettevõtliku ülikooli iseloomulikud tunnused.
-       Ülikooli tegevus oma IO kommertsialiseerimisel ei muuda ülikooli ettevõtjaks selle majanduslikus ja õiguslikus tähenduses. IO kommertsialiseerimine on kaasaegse ülikooli üheks täiendavaks funktsiooniks õpetamise ja teadustöö kõrval. Ülikoolide poolse IO kommertsialiseerimisele puuduvad seadusandlikud takistused. Ülikoolid saavad oma tegevuses toetuda autoriõiguse seadusele, patendiseadusele ning teistele IO-d puudutavatele õigusaktidele.
-       Eesti ülikoolid on kehtestanud oma IO eeskirjad, kuid need on kohati erinevad. Kelli ei näe põhjendust, miks iga ülikool peaks lähtudes samast õiguslikust IO riiklikust alusest minema eri suunas. Ülikoolide IO eeskirjad on seega mõttekas ühtlustada ja kehtestada eraldi seadus, mis reguleerib lisaks IO kuuluvuse ning kasumi jaotamisele ka IO kasutamist ülikoolide poolt. IO kasutamist puudutava regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et ülikoolide omandis olev IO ei muutuks takistuseks edasisele uurimistööle ja kaupade ning teenuste väljatöötamisele. IO kasutamise regulatsioon peab selgelt sätestama, et ülikool kasutab oma IO’t teadustöö edendamiseks, teadmuse levitamiseks ning uute kaupade ja teenuste loomise soodustamiseks.
-       Selline lähenemine peab väljenduma ka ülikoolide litsentseerimispraktikas. See tähendab, et ülikool säilitab õiguse anda loa uurimistöö läbiviimiseks ka kolmandatele isikutele. IO kasutamise regulatsioon peab soosima ka teadlaste liikumist ning mitte tegema teadlastele takistusi oma uurimistöö jätkamiseks mõnes teises teadusasutuses.
-       Ülikooli missiooniks on rikastada ühiskonda uue teadmusega ning sellest teadmusest tulenevate hüvedega mõju ka teadmuse kommertsialiseerimisele. Seetõttu leidis Kelli, et ülikooli poolse IO kommertsialiseerimise eesmärgiks on toetada teadmuse levikut ning uute toodete ja kaupade loomist. Taoline lähenemine on ka õigustuseks ülikooli poolsele IO kommertsialiseerimisele.
-       IO regulatsiooni mõju sõltub eelkõige sellest, kuidas seda rakendatakse akadeemilises keskkonnas. Esimese meetmena on oluline akadeemilise kogukonna teadlikkuse tõstmine IO küsimustes. Veelgi olulisem on, et loodud regulatsioon võetakse omaks. Regulatsiooni aktsepteerituse võib saavutada läbi kasumi jagamise isikutega, kes panustasid IO loomisesse ning patentide lugemise teadustööks. Samavõrra oluline on ka tehnoloogiasiirde spetsialistide võimekus tulla toime erinevate tehnoloogiasiirde mudelitega.

Uurimistöö pinnal võib väita, et IO osatähtsus ühiskonnaelu kõigis valdkondades suureneb. Tegemist on intensiivse arenguperioodiga nii IO teoorias kui ka praktikas. IO on seatud tagama ühiskondlikku progressi läbi innovatsiooni arendamise. Eesti seisukohalt on IO süsteemi näol tegemist olulise hoovaga, mis peab tagama teadmistepõhise Eesti ja kogu ELi arengu.
 

Tags: innovatsioon | lõputööd

You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.