IPEstonia soovitab: kaubamärgi, ärinime ja domeeninime võimalikest seostest
Vandeadvokaat Viive Kaur kirjutab kaubamärgi, ärinime ning domeeninime võimalikest seostest.
"Ettevõtjad ja üldjuhul ka muud isikud teavad suurepäraselt, mis on kaubamärk, mis ärinimi ja mis domeeninimi ning millist eesmärki need institutsioonid igapäevaelus täidavad või täitma peaksid.
Kindlasti ei vaja selgitamist see, et ettevõtja majandustegevus realiseerub äriühingu kaudu, milline ilma ärinimeta ei ole mõeldav, ning et kaubamärgi eesmärgiks on eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest.
Domeeninimi on vaid nö tehniline abiline äriühingu jaoks ehk siis aadress, mille kaudu isik ennast Interneti keskkonnas nähtavaks teeb, äripartnerite ja klientidega suhtleb, oma kaupu või teenuseid reklaamib jne.
Ärinime, kaubamärgi ja domeeninime eraldi ja üksteisest sõltumatuna funktsioneerimine on teoorias võimalik, kuid praktikas põimuvad nad sageli ja tihedalt.
Nii näiteks välistab kaubamärgi registreerimise asjaolu, et registreerimiseks esitatud tähis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega, ja seda tingimusel kui vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda selle kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Kaubamärgi registreerimist välistavat eelkirjeldatud suhtelist asjaolu ei rakendata vaid juhul, kui äriregistrisse antud ärinimele õigust omav ettevõtja annab kaubamärgi registreerimiseks oma kirjaliku nõusoleku.
Nii kaubamärgil kui ärinimel on õiguskaitse ning võib öelda, et nende suhe on vastastikune ja nende arvestamise vajadus oleneb sellest, kumb õigus on varasem.
Kui kaubamärgi registreerimise võib välistada olenevalt asjaoludest teise isiku ärinimi, siis näiteks ärinime valiku üheks piiranguks on varasema kaubamärgi olemasolu. Seadus keelab ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstud tähise kasutamise ilma kaubamärgi omaniku notariaalse või digitaalallkirjastatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb sellel või nendel tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
Ärinime valimisele asumisel on soovitav seega eelnevalt teha otsingud kaubamärgi andmebaasides ja hilisemate arusaamatuste ning vaidluste ärahoidmiseks veenduda, et puudub teise isiku varasem õigus kaubamärgi näol. Seejuures ei oma tähendust see, kas tegemist on sõnalisena, tähelisena või numbrilise tähisena või nende kombinatsioonina õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ka kombineeritud kaubamärgi ühe osa, näiteks sõnalise osa kasutamine ärinimes võib rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi.
Oluline on siinkohal rõhutada, et juhul, kui ettevõtja kandmisel äriregistrisse ei olnud ärinime valikul takistust teise isiku varasema kaubamärgi näol, siis juhul, kui ettevõtja tegevusala või tegevusalad pärast ärinime äriregistrisse kandmist muutuvad, rakendub ka eelkäsitletud piirang.
Ehkki domeeninimi on vaid tehniline abivahend ja oma olemuselt kujutab äriühingu identiteeti Interneti keskkonnas, siis oma funktsioonilt sarnaneb ta kaubamärgiga. Kõigil huvilistel tasub tutvuda Riigikohtu lahendiga 3-2-1-4-06, milles väga põhjalikult käsitletakse muude küsimuste kõrval ka domeeninimede registreerimisega seonduvaid küsimusi.
Sealhulgas on Riigikohus öelnud, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilise funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi näiteks Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust ja päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni.
Seega on kaubamärk väga tihedalt seotud ka domeeninimega. Domeeninime valikul ja registreerimisel võidakse kas siis tahtmatult või pahatahtlikult rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi ja oluliselt takistada või teha isegi võimatuks kaubamärgiomanikul kasutada õiguskaitse saanud kaubamärki talle vajalikus mahus ja viisidel.
…
Kui Eestis on kohtupraktika kaubamärkide ja ärinimede õiguskaitsega seotud vaidlustes välja kujunenud, siis domeeninimede osas seda öelda ei saa. Samas on sellisest olukorrast olemas ka väljapääs, sest kaubamärgiomaniku ning domeeni kasutaja vahelise õigussuhte hindamisel ja vaidluse lahendamisel on võimalik tugineda rahvusvahelisele praktikale.
Registreeritud domeeninime on võimalik vaidlustada, kui see on teise isiku kaubamärgiga identne või sellega eksitavalt sarnane, kui domeeninime kasutajal ei ole õigustatud huvi domeeninime suhtes ning kui domeeninimi registreeriti ja seda kasutatakse halvas usus."
Allikas: http://www.lmh.ee/uudised?art=186
* * *
Kommentaar: Lisaks kaubamärgi, ärinime ja domeeninime õiguskaitsest tulenevatele seostele tuleb kindlasti arvestada ka ettevõtte turunduslikke eesmärke – millist sõnumit kaubamärk, ärinimi või domeeninimi kandma peab, kellele on suunatud, mis on selle ülesandeks jms. Ettevõtte imago kujundamisel ei ole mõeldav, et kaubamärk, ärinimi ja domeeninimi on kõik erinevad. Turundamisel mängivad üha enam rolli ka sotsiaalvõrgustike kasutajanimed - a la näiteks Twitter ettevõtte uudiste edastamise kanalina, Facebooki fännilehed klientidega suhtlemisel jne. Seega kaubamärgi väljatöötamisel, ärinime või domeeninime valikul tuleb teha põhjalik eeltöö, et ega keegi kuskil varem juba soovitud nime ära napsanud ei ole. Kui eeltöö ei ole piisav ja ühe või teise nime valikul on õige hetk maha magatud, siis hiljem võib see ettevõttele oluliselt kulukamaks osutuda.
* "IPEstonia soovitab" on uus kategooria, kuhu hakkan lisama intellektuaalomandi valdkonnas mujal avaldatud või külalisautorite poolt kirjutatud artikleid. Kui oled kuskil midagi avaldamas või juba on avaldatud või Sul on soov, intellektuaalomandi teemal midagi kirjutada, siis anna teada!
Sarnased postitused
You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.

Leave a comment.