EPLO: Tööleping ja intellektuaalomand ning autoriõigused
Tänases Eesti Päevalehe artiklis "Jurist selgitab: palga ja hüvitiste arvestamine" on küsimus, kas ja kuidas peaks intellektuaalomandi (sh autoriõiguste) alased küsimused olema töölepingus reguleeritud.
"•• Kas tööandjal on tõesti õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: „Kõik töötaja poolt tema tööülesannete täitmisega seotud ja lepingu kehtivuse ajal loodud intellektuaalomandid kuuluvad tööandjale. Töötaja loovutab käesolevaga lepingujärgsete ülesannete täitmisel loodud autoriõigusega kaitstavate teoste varalised õigused tööandjale selle eest eraldi tasu saamata”? Kuidas kommenteerite?
Autoriõiguse seaduse § 32 sätestab autoriõigusi töökohustuste täitmise korras loodud teosele. Selles öeldakse muu hulgas, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kõnealune punkt ei pruugi töölepingus tingimata vale olla, kuid sisutühi on see töötaja jaoks, kes ei tegele loominguga. Loomeinimestel, sh ka näiteks arvutiprogrammide autoritel tuleks siiski enne sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutamist põhjalikult autoriõiguse seadusega tutvuda ja/või vastavat ala tundva juristiga nõu pidada."
Iseenesest kõik õige – tööandja huvi on, et töötaja lahkumisel koos töötajaga ei kaoks ka tehtud investeeringud ja ettevõtte vara ehk loodud intellektuaalomand. Intellektuaalomandi looja huvi on aga oma töö eest õiglast tasu saada. Sellise punkti lisamine aitab välistada võimalikke vaidlusi.
Sellise punkti lisamisega tuleb aga hoolega kaaluda, mida on mõistlik ja mis tingimustel lisada. Ainult autoriõiguste käsitlemisest võib vähe kasu olla.
Palju sõltub, millise ametipostiga tegemist – programmeerijal, disaineril, inseneril on kõigil erinevad töötulemused ja vastavalt ka erinev intellektuaalomand. Seega lisaks autoriõigustele tuleks tööst lähtuvalt reguleerida ka leiutiste (sh patentide, kasulike mudelite), kaubamärkide, jm õigustega seonduv.
Mis tingimustel ja mis ulatuses need intellektuaalomandi loojalt tööandjale üle lähevad ning mis tasu selle eest töötaja saab on kokkuleppe küsimus. Eesti praktikas tihti selliseid punkte töölepingusse ei lisata. Töökohtade puhul, kus vähegi millegi loomingulise või millegi uue loomisega tegemist, tuleks need küsimused kindlasti üle vaadata.
Kuidas Sinu/Sinu töötajate töölepingus intellektuaalomandi õigused reguleeritud?
Sarnased postitused
Tags: mittevaralised õigused | tööleping | varalised õigused
You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.
Leave a comment.