IPEstonia – Intellektuaalomandist Eestis ja mujal!

Paar päeva tagasi ilmus ridamisi artikleid (E24, EPL, Delfi), kus Swedbank nõudis lehe sulgemist, kus väidetavalt kasutatakse Swedbanki kaubamärki ja logo, millega rikutakse panga kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. EPL vahendusel ilmus ka kommentaar, mille kohaselt ei ole Swedbank'il mingit alust lehe sulgemist nõuda ning pigem on tegu panga poolse ülereageerimise ning sõnavabaduse piiramisega.

Päeva lõpuks ilmusid EPL'is, Delfis ja ka Swedbank enda lehel vabandused, mille kohaselt ei tahtnud pank sõnavabadust piirata. Lisaks viidatud artiklite kommentaaridele võib huvitavaid arvamusi leida antud loo kohta ka mitmetes blogipostitustes.

Sellist trianglit kõrvalt vaadates tekib mitmeid küsimusi. Kas pangas on ebapädevad juristid või mida taheti sellise sammuga saavutada, kus tulemuseks on tuhandeid panga peale pahaseid inimesi?

Tegemist oli avalikus linnaruumis tehtud foto mitteärilisel eesmärgil kasutamisega ja isegi mitte panga tegevusvaldkonnas. Sõna "Swedbank" ja tammega logo kasutatakse meedias ja internetis väga tihti, sealhulgas ka ärilistel eesmärkidel – kas pank asub nüüd kõiki seda logo kasutanuid ründama? Aga mille alusel? Viidatud artiklitest ei selgu mitte kuskilt, millise kaubamärgi rikkumises pank blogipidajat süüdistas. Eesits kehtivate kaubamärkide registritest sellise logo registreeringut ei leia.

Registreerimata kaubamärk, juhul kui see ei ole üldtuntud, ei anna kasutajale mingeid eriõigusi (ei saa takistada konkurente kasutamast sama kaubamärki).

Mida sellest loost õppida?

Kaubamärgi omanikel tasuks teha omale ülevaade, millised kaubamärgid, logod, äri-, toote-, domeeninimed ettevõttel olemas on; mis on neist registreeritud ja mis registreerimata; millised õigused ja kohustused registreeritud või registreerimata kaubamärkidega tekivad.

Enne oletatavale kaubamärgiõiguste rikkujale hoiatuskirja välja saatmist tasub veenduda, kas tegemist on ikka rikkumisega ja kui palju rikkuja tegevus reaalselt kahju võib tekitada. Nagu antud loo puhul näha, siis sellise sammu meediasse sattumisel kahju rohkem kui asi väärt – tulemuseks üks suur segadus ja hulgaliselt ärritatud kliente.

Teiselt poolt vaadates. Hoiatuskirja saamisel kõige lihtsam on muidugi lõpetada hoiatuskirja saatnut häiriv tegevus. Kui see pole võimalik või on kahtlust, et nõudmistel pole alust, siis tasub alati konsulteerida patendivoliniku või mõne muu intellekuaalomandi spetsialistiga või pöörduda Patendiameti poole ja küsida sealt nõu, kas ja kuidas reageerida.

Kokkuvõttes, kui artiklite ja mõlemapoolsete vabanduste põhjal võib õigesti eeldada, siis lõpp hea, kõik hea – blogipidaja sai tuhandeid uusi külastajaid, panga jurist ja pressiesindaja väärt õppetunni.

Sarnased postitused

• Sarnaseid postitusi ei ole veel

Tags: swedbank

You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.